Eriala kirjeldus
Kvaliteedispetsialisti eriala on suunatud spetsialisti kujundamisele, kes suudab tagada ja arendada organisatsiooni kvaliteedijuhtimist tervikliku süsteemina. Õpe keskendub sellele, kuidas kavandada, rakendada ja parendada kvaliteedijuhtimissüsteeme, analüüsida protsesse ning toetada organisatsiooni eesmärkide saavutamist läbi kvaliteedi juhtimise.
Eriala käsitleb kvaliteeti laiemas tähenduses – see ei piirdu ainult toodete või teenuste kontrolliga, vaid hõlmab kogu organisatsiooni toimimist, sh protsesse, kliendikogemust ja koostööd erinevate huvipooltega. Õppija omandab oskuse koguda ja analüüsida andmeid, hinnata tulemusi ning teha nende põhjal parendusettepanekuid. Samuti õpitakse mõistma, kuidas kvaliteet mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.
Oluline osa erialast on ka suhtlemine ja koostöö, kuna kvaliteedijuhtimine eeldab erinevate osapoolte kaasamist ning muudatuste elluviimist organisatsioonis. Õpe on praktilise suunitlusega ning valmistab ette spetsialisti, kes suudab tegutseda nii iseseisvalt kui ka meeskonnas ning panustada organisatsiooni pidevasse arengusse.
Kvaliteedispetsialisti eriala annab tugeva analüütilise ja süsteemse mõtlemise aluse, mis võimaldab panustada organisatsioonide kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamisse ning loob head võimalused nii tööturul kui ka edasiseks õpiteeks.
Kvaliteedispetsialisti erialale õppima asumise eeldus keskhariduse olemasolu, mida tõendab kutsekeskhariduse või gümnaasiumi lõputunnistus.
Õppijad võetakse vastu vastuvõtukatse tulemuste pingerea alusel vastavalt kolledži poolt avatud õppekohtade arvule, kusjuures ühes õppegrupis õpivad nii riigieelarvelistel tasuta õppekohtadel kui ka riigieelarvevälistel tasulistel õppekohtadel õppivad õppijad.
Kvaliteedispetsialisti erialale võetakse algavaks õppeaastaks vastu 30 õppijat.
Kvaliteedispetsialisti erialal on vastuvõtukatseks üldpädevuste test, millega on võimalik saavutada kuni 100 punkti.
Kvaliteedispetsialisti erialal on vastuvõtukatseks üldpädevuste test, millega on võimalik saavutada kuni 100 punkti.
Sisseastumistestile peab kandidaat tulema määratud ajaks ja kohta ning esitama isikut tõendava dokumendi. Test sooritatakse elektrooniliselt, selle tegemisel on lubatud kasutada paberit ja kirjutusvahendit. Muude kõrvaliste abivahendite, sh tõlkeprogrammide, kasutamine ei ole lubatud. Kandidaadile, kes seda teeb, kantakse SAIS-i tulemuseks 0 punkti ning tema staatus märgitakse „konkurentsist väljas“.
Kandidaat, kes kandideerib mitmele erialale, kus on vastuvõtukatseks üldpädevuste test, sooritab sisseastumistesti ühe korra. Testi tulemused kantakse SAIS-i ning arvestatakse kõigi esitatud avalduste puhul.
Praktika maht kahe õppeaasta jooksul on 36 EKAP (702 as.t). I õppeaastal 18 EKAPit. II õppeaastal 18 EKAP.
Praktikat saab teostada nii avaliku kui erasektori ettevõtetes, kus valdkonnaks on teenuste või toodete loomine/arendamine/pakkumine jne.
- Kvaliteedijuhtimissüsteemidehaldamine– standardite rakendamine, auditites osalemine ja süsteemide arendamine
- Andmetekogumineja analüüs – seiretulemuste hindamine ja otsuste tegemine andmepõhiselt
- Protsessideanalüüsja parendamine – probleemide tuvastamine ja lahenduste väljatöötamine
- Kliendisüsteemidejatagasiside haldamine – kaebuste käsitlemine ja rahulolu uuringute läbiviimine
- Muudatustejuhtimine– parendustegevuste kavandamine ja elluviimine
- Sise- javäliskommunikatsioon– koostöö erinevate huvipooltega ja koolituste läbiviimine
Eelised tööturul, peale selle eriala lõpetamist:
- Lairakendatavuseri valdkondades – kvaliteedijuhtimise põhimõtted on vajalikud nii tootmises, teeninduses kui ka avalikus sektoris, mistõttu ei ole lõpetaja seotud ühe kitsalt piiritletud valdkonnaga.
- Süsteemnejaanalüütiline mõtlemine – õppekava arendab oskust koguda, analüüsida ja tõlgendada andmeid ning teha nende põhjal otsuseid, mis on tööandjate poolt kõrgelt hinnatud.
- Kvaliteedijuhtimissüsteemidetundmine- lõpetaja oskab osaleda auditites, juhtimissüsteemide arendamises ja parendustegevustes, mis on paljudes organisatsioonides kriitilise tähtsusega.
- Heasuhtlus- jakoostööoskus – rõhk on nii sise- kui väliskommunikatsioonil ning erinevate huvipoolte kaasamisel, mis toetab edukat meeskonnatööd.
- Probleemilahendus- jamuutustejuhtimise oskus – lõpetaja suudab tuvastada probleemide juurpõhjuseid ning kavandada parendustegevusi organisatsiooni tasandil.
Kvaliteedispetsialisti eriala lõpetanu saab töötada näiteks:
- kvaliteedispetsialistinavõikvaliteedikoordinaatorina
- protsessi-võiarendusspetsialistina
- siseaudiitorina
- kliendikogemusevõiteenuse kvaliteedi arendajana
Kogemuse kasvades on võimalik liikuda kvaliteedijuhi või protsessijuhi rolli, kus vastutatakse kogu organisatsiooni kvaliteedisüsteemi
arendamise eest.
Võimalik on jätkata täienduskoolitustel kvaliteedijuhtimise, protsessijuhtimise või lean-juhtimise valdkonnas.
AVARAS saab liikuda edasi näiteks ärinduse, nooremprojektijuhi, ostu-ja hankespetsialisti õpingutesse, sõltuvalt pakutavatest õppekavadest.
Rakenduskõrgharidus
Sobivad erialad on näiteks:
- ärijuhtimine
- ettevõtlus ja juhtimine
- logistika ja tootmisjuhtimine
- personalijuhtimine
Ülikool
Võimalik on jätkata bakalaureuseõppes:
- majandus ja ärindus
- juhtimine
- avalik haldus